Tinan 18 Masacre Santa Cruz

Loron nee, 12 Novembro 1991, mais ou menus tuku sanulu resin ida dader. Hafoin tuir missa semana rua Sebastian Gomes nia mate iha igreja parokia Motael, Dili. Ema lubun nebe maioria foinsae no estudante halo prosesaun no asaun manifestasaun ba Simiterio santa cruz hodi fo honra ba matebian Sebastiaun Gomes.
Iha dalan hakilar Viva Sebastiaun, Viva Loriku aswain, Timor-Leste, no viva Timor Leste Independensia kontinua hakilar husi foinsae sira, espanduk no poster ba determinasaun kontinua haklekar. Atetude nebe brani tebes husi joven sira iha forsa Indonesia nia leet.
Aten brani ida nebe merese hetan apresiasaun no honra nebe aas husi gerasaun foin sae agora, iha mumentu manifestasaun sira iha hotu simiteriu santa cruza nia laran, derepente Forca Indonesia tiru joventude sira. Hamutuk victima atus rua resin maka mate, nain atus tolu resin kanek no atus rua lima nolu resin lakon inklui estudante universitario no activista Direitus Humanus Nova Zelandia kamal Bamadhaj.
Jornalista Estadus Unidus Amerika Amy Goodman no Alan Nairm sai sasin masakre nee iha Santa cruz enkauntu jornalista Max Stahl konsege halo gravasaun ba televisaun Britaniku. Jornalista sira konsege kontrabadeia (menyelundupkan) Gravasaun nee ba Australia.
Dokumentario first Thusday ho titulu In Cold Blood : The massacre of East Timor toka iha televisaun ITV Britaniku iha janeiro 1992. Noticia husi gravasaun nee espalha ba mundo tomak, nunee hamosu reasaun no protesta makas husi nasaun hotu iha mundo liu-liu Portugal no Australia. Indonesia hetan presaun internasional.
Sofrementu juventude sira nian loke hikas mundo internasional nia matan nebe haluha tiha ona pais kiik Timor Leste. Mundo hakfodak no hader husi dukur. Mundo koalia konaba Timor Leste no espirito joventude doko povu Timor Leste luta ba mehi ukun rasik an.
Ita sei la halo acsaun ida hanesan saida maka heroi sira nee halo tiha ona, maibe kontinua hatutan luta ba Justiza no Dezemvolvimentu iha ukun rasik an nee nia laran.
Tragedia santa cruz mosu husi sentimento solidariedade entre foinsae sira hasoru hahalok injustisa Tentara Indonesia mumentu neba. Oras nee, tinan 18 liu tiha ona Timor Leste sai ona nasaun ida nebe soberanu. Timor Oan bele ukun rasik an. Ukun rasik an nee nudar rezultadu husi ruin ho ran naklekar heroi sira nian inklui juventude loriku aswain iha massacre Santa Cruz.
Guverno valoriza sofrimentu joven sira iha masacre Santa Cruz nee hodi komemora 12 Novembro nudar loron ba Juventude Nasional. Nunee presiza iha partisipasaun masimu husi foinsae sira ba loron Juventude nasional nee.
Tinan walu depois-de masakre nee sofrementu mos to’o nia rohan. Nasaun republika Indonesia liu husi Presidente BJ Habibie fo opsaun rua ba povu TL, Independensia ou Autonomia especial hamutuk ho Republika Indonesia.
Rona tiha nee povu TL haksolok maske sente katak husi rezultadu nee fo sai ba oin, sei mosu teror no intimidasaun. Sei mosu Injustisa no destroisaun boot . Ikus mai mayoria povu rai nee hili ukun rasik an iha 30 Agostu 1999 .
Rona nain sira, Lian murak balun hateten nasaun nebe boot nasaun nebe bele fo honra ba nia heroi sira. Maske Timor leste nudar nasaun kiik maibe Timor Leste iha aten boot atu fo honra ba nia patriota sira.
Tamba ukun an laos rezultadu husi akontesimentu ida deit maibe mai husi akotesimentu konjunta nebe rezulta patriota barak rai nee nian inklui patriota 12 Novembro nian mate.
Povu Timor Leste iha neon boot atu kontinua agradese ba luta nebe heroi sira husik hela. Honra nee laos deit ba hirak nebe mate ona maibe ba mate restu sira mos merese hetan kondekorasaun ba luta nebe sira husik hela no sei kontinua hatutan nunee deit maka sei la mosu injustisa.
Loron fakar ran nebe nakfila ba loron Joventude Nasional presiza duni atensaun nudar parte ida dignifika juventude nia sofrementu.
Dignifika nee oinsa ? kondekorasaun no rekoyesimentu deit la to’o, presiza duni apresiasaun nebe aas husi Povu timor Leste tomak ba nia juventude sira.
Tempu ukun an nee mosu luta nain barak nebe sura kolen hodi hadau heroi sira nebe sofre. Nunee nasaun presiza iha criteria ida nebe bele justifika se maka merese hetan direitu konaba kontribuisaun.
Luta naruk heroi no povu rai nee nian hamoris nasaun foun ida iha mileniu nee. Pais kiik ida eziste ho naran Republica Democratica de Timor Leste (RDTL). Nasaun ida nebe hakarak moris iha demokrasia nia laran. Maibe RDTL naksobu tan deit interese ema balun nian hodi hafahe juventude no povu husi lideransa nasaun kiik nee iha crize 2006.
Matawen tun turuk iha krize nee, krize nebe hafahe hanoin kmanek sofrementu juventude iha 12 Novembro tinan 18 liu ba sulin hanesan anin naniri.
Krize liu ona mai ita kontinua hamutuk hametin espiritu 12 Novembro ba joventude sira atu iha hanoin ida deit hametin unidade nasional hanesan unidade juventude sira nian nebe akontese tiha ona liu husi juramentu fakar ran iha simiterio Santa Cruz.
Santa cruz sai sasin mudu ba ran nebe nakfakar no ruin nebe naklekar. Tamba ran nebe fakar fase sala hotu iha pasadu no ruin nebe naklekar haforsa gerasaun pais kiik nee hodi hamrik reafirma pozisaun atu bele ukun rasik an.
Kontinuasaun luta juventude nian iha ukun rasik an nee la hanesan luta fisiku nebe liu tiha ona maibe luta ho matenek. La sura semaka fo kontruisaun liu ba rai nee maibe kontribuisaun sa maka ita fo ba rai doben lafaek nee. Nunee bele iha justisa no desemvolvimentu nebe hanesan ba teritorio tomak iha Timor Leste
Isin patriota sira nebe dodok no lakon ba rai, lori rikeza natureza ba gerasaun foun. Nee duni Juventude sira presiza prepara an didiak liu husi eskola atu sai intelektual ida nebe hametin Justisa no halao Dezemvolvimento Nasional ba futuru Republika Democratika Timor Leste.
Bravo Juventude Loriku Aswain, Viva loron Juventude Nasional

0 comments